Keskmist kasvu, lühikarvalised ja püstiste kõrvadega vaaraokoerad on välimuselt väga graatsilised ning atleetlikud. Vaaraokoerte kasukas on pruun või tumepruun, millel võib vahel olla valgeid märgiseid. Täiskasvanud isaste koerte turjakõrgus on 56–63 cm ja nad kaaluvad 23–25 kg. Täiskasvanud emaste koerte turjakõrgus on 53–61 cm ja nad kaaluvad 20–23 kg.
Vaaraokoer on küllaltki iseseisev, oma perekonnale ustav koer. Neil on tugev jahiinstinkt ning neil jagub jõudu jooksmaks maha pikki kilomeetreid. Kui koera pole kasside ja teiste väikeste lemmikloomadega varakult sotsialiseeritud, võib vaaraokoer neid jahisaagiks pidada. Vaaraokoerad võivad olla küllaltki häälekad ning sotsiaalse tõuna naudivad nad teiste koerte ja inimeste seltskonda.
Välimuselt vaaraokoerale sarnanevaid koerajäänuseid on leitud Niiluse orust ning leiud ulatuvad kuni 4000. aastani eKr. Arvatakse, et enne Vana-Egiptuse aega kauplesid foiniiklased hurtadega ning jätsid neid üksikutele saartele, kus koerad sadade aastate jooksul omavahel sigisid. Umbes 1000 aastat eKr asustasid foiniiklased ja nende hurdad Malta saare. Mainitud koeri hinnati nende jänesejahi oskuse tõttu ning nad said tuntuks kui „jänesekoerad“ – tänapäeval teatakse neid vaaraokoerte nime all.
