Your Pet, Our Passion.
Rootsi karjakoer mobiil

Rootsi karjakoer

Rootsi karjakoer on keskmist kasvu, lühike ja jässakas ning tema keha pikkus ninast sabaotsani on suurem kui tema turjakõrgus, mis täiskasvanud isastel koertel on 33–35 cm ja emastel 31–33 cm. Kaal jääb vahemikku 11,5–16 kg. Nende lühike, ilmastikukindel kasukas võib olla terashall, hallikaspruun, hallikaskollane, punakaskollane või punakaspruun. Kasuka värvi ja mustrite kohta täpsema teabe saamiseks vaata tõustandardit.

Vajalik teada
  • Vähese kogemusega omanikule sobiv koer
  • Nõutav mõningane treening nõutav
  • Naudib aktiivseid jalutuskäike
  • Naudib jalutamist 1–2 tundi päevas
  • Keskmine koer
  • Jäta vahele
  • Vajab hoolitsemist ülepäeva
  • Allergiaohutu tõug
  • Väga häälekas koer
  • Valvekoer. Haugub ja annab häiret
  • Võib vajada teiste loomadega harjutamist
  • Võib vajada lastega harjutamist

Iseloom

Valvas ja elav Rootsi karjakoer on loomu poolest valvekoer. Sõbraliku ja järeleandliku koerana on teda lausa lust treenida ning temaga pereringis aega veeta. Oma lähedastele on ta lojaalne seltsiline. Kui koer jäetakse kauaks üksi või kui tal pole piisavalt võimalusi liikumiseks ning talle ei pöörata piisavalt tähelepanu, võib ta sarnaselt paljudele teistele koertele asju lõhkuma hakata.

Päritolu

Arvatakse, et Rootsi karjakoera tõug on pea 1000 aastat vana. Usutakse, et ta on suguluses Walesi Pembroke'i corgi'ga, mis on samuti vana koeratõug, keda kasutati karja ajamiseks. Oma kodumaal kutsutakse Rootsi karjakoera ka nimega Vastgotaspets, mis tõlkes tähendab „läänegootide spits“. Kuigi Rootsi karjakoera tõug on juba kaua olemas olnud, oleksid nad 1940. aastatel peaaegu välja surnud, kuid tänu kahe aretaja pühendunud tööle jäi tõug ellu.

Rootsi karjakoer on üldiselt terve tõug. Sarnaselt paljudele teistele tõugudele võib ka neil esineda silmaprobleeme ja puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme), seetõttu on oluline enne aretamist koerte silmi testida ja puusi hinnata.

Rootsi karjakoer peab päevas vähemalt tunni liikuma, kuid ta on valmis palju rohkemaks. Tegemist on mitmekülgse tõuga, kellele meeldivad uued ülesanded – lammaste karjatamisest agility'ni.

Koera toidus peab olema õiges vahekorras kõiki peamisi toitaineid, samuti peab alati saadaval olema värske vesi. Oluline on ka regulaarselt koera kehaseisundit hinnata, et hoiaksid koera ideaalses vormis. Samuti on vaja meeles pidada, et koera tuleb toita vähemalt kaks korda päevas ja järgida tema konkreetse toidu manustamise juhiseid.

Vähest hooldust vajav kasukas koosneb tihedast ja pehmest aluskarvast ning karmist ja keha ligi hoidvast pealiskarvast. Soovitame koera kasukat harjata iganädalaselt.

Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.