Ameerika kokkerspanjel näeb Inglise kokkerspanjeliga võrreldes erinev välja, tal on ümaram kolju ja rikkalikum lummav karvkate. Täiskasvanuna kaalub ta umbes 11 kg. Täiskasvanud isase turjakõrgus on 37–39 cm ja emasel 34–37 cm. Karvkate võib olla eri värvides ja kombinatsioonides kindlate märgistega. Vaata täpsema teabe saamiseks tõustandardit.
Selle tõu kohta öeldakse tihti, et nad on lustakad. Ameerika kokkerspanjel peaks olema tasakaalukas, enesekindel ja rõõmsameelne. Soovitatav on teda juba varakult sotsialiseerida, et ta ei kasvaks uusi asju ja võõraid pelgavaks. Ta ei pruugi olla nii suur kui paljud linnukoerad, kuid sellele intelligentsele koerale meeldib tegutseda ja ta naudib mängimist ja oma perega aja veetmist. Üldiselt ei meeldi neile pikalt üksi olla.
Arvatakse, et esimesed kokkerspanjelid saabusid Ameerikasse koos palveränduritega Mayfloweril 1620. aastal. Järgmistel sajanditel saabunud asunikud tõid endaga kaasa veelgi enam koeri, et uurida ja ära kasutada riigi metsikut loodust. Ameerika kokkerspanjelid aretati inglise kokkerspanjelitest 19. sajandil, et koerad tooksid ära jahil lastud vutte ja metskurvitsaid. Neil on siiani alles osa jahiinstinktist, kuid suuremat osa neist peetakse tänapäeval näituse- või seltsikoertena.
Üks sagedasemaid ameerika kokkerspanjeleid tabav haigus on korduv kõrvapõletik, seda nende suurte kõrvalestade tõttu. Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka neil esineda põlvekedra ajutisi nihestusi (patella luksatsioon), mitmesuguseid pärilikke silmahaigusi ja puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid.
.
Ameerika kokkerspanjelil on vaja umbes kaks tundi tegevust päevas, et saada piisavalt trenni kehale ja vaimule. Talle meeldivad mängud, kus ta peab midagi ära tooma, ja sageli ka ujumine ohutus kohas. Kindlasti kontrolli pärast jalutuskäike tema karva ja kõrvu ja võta ära seemned, oksad või muu praht, mis sinna jalutamisel võis jääda.
Väikestel koertel on kiire ainevahetus, mis tähendab, et nad kulutavad kiiresti energiat. Neil on aga väike magu, seetõttu peavad nad sööma tihti ja väikeseid koguseid. Väikestele koeratõugudele mõeldud toidud sisaldavad piisaval hulgal vajalikke toitaineid ja pisemad palad sobivad hästi väikestele suudele. See ergutab ka närima ja parandab seedimist.
Ameerika kokkerspanjeli kasukas on lummav ja nõuab palju hoolt. Peal asuv karv on lühike ja õhuke, kehal keskmise pikkusega, pikemad karvad on kõrvadel, rinnal, kõhul ja jalgadel (sulgjad karvad). Karvkate peaks olema siidine, sile või kergelt laineline. Oluline on igapäevane hooldus, samuti regulaarne pügamine. Kontrollige iga päev koera kõrvu, silmi, mokavolti ja jalgu.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
