See karvutu ja pehme nahaga koer on pikem kui kõrge. Nahk võib olla pigmenteerunud mustaks, halliks, punaseks, maksakarva, pronksitooni ja heledaks. Olemas on kolm suurust. Täiskasvanud Mehhiko karvutute kääbuskoerte turjakõrgus on 25–35 cm, keskmise suurusega isenditel 36–45 cm ja standardsetel 46–60 cm.
Väga vana tõug Mehhiko karvutu koer (ehk Xolo) on Kesk- ja Lõuna-Ameerika inimestele juba üle 3000 aasta jahikaaslaseks olnud. Asteekide poolt austatud ja teise nimega tuntud kui xoloitzcuintle, mis tähendab koerte jumalat, arvati tal olevat erilised tervendamisvõimed, mida edastasid tema kaudu jumalad. Koera kasutati ka kingitusena jumalatele, neid ohverdati ja söödi. Teda võib olla kolmes suuruses: kääbus-, keskmine ja standardne koer.
Põhilised terviseprobleemid, mis Mehhiko karvututel koertel esinevad, on seotud nahaga. Nad on eriti vastuvõtlikud päikesepõletustele, kuna kaitsev karv puudub. Samuti esinevad üsna tihti hambaprobleemid.
Mehhiko karvutud kääbuskoerad vajavad päevas umbes pool tundi liikumist ning keskmise- ja standardsuurusega isendid umbes tunni. Enne väljaminekut tuleb veenduda, et koer oleks ilma eest kaitstud (nii sooja kui ka külma).
Mehhiko karvutu kääbuskoer on väike koer, kellel on kiire ainevahetus, mis tähendab, et nad kulutavad kiiresti energiat. Neil on aga väike magu, seetõttu peavad nad sööma tihti ja väikeseid koguseid. Väikestele koeratõugudele mõeldud toidud sisaldavad piisaval hulgal peamisi toitaineid ja pisemad palad sobivad hästi väikestele suudele. See ergutab ka närima ja parandab seedimist. Keskmise- ja standardsuurusega koerte toidus peab olema õiges vahekorras kõiki peamisi toitaineid, samuti peab alati saadaval olema värske vesi. Oluline on ka regulaarselt koera kehaseisundit hinnata, et hoiaksid koera ideaalses vormis. Samuti on vaja meeles pidada, et koera tuleb toita vähemalt kaks korda päevas ja järgida tema konkreetse toidu manustamise juhiseid.
Mehhiko karvutu koera nahal võivad esineda väiksed karvatupsud, aga üldiselt on ta karvutu ning seega ei ole karvahooldus vajalik. Aga nahk võib muutuda kuivaks, kuna seda ei kaitse kasukas. Beebiõli pealemäärimine peaks aitama nahka niisutada. Nahapõletuste vältimiseks võib kasutada sobivat päikesekreemi ning sooja ilmaga ei tohiks koeri viia otsese päikesevalguse kätte. Samuti vajavad koerad kaitset külma eest ning talvekuudel jalutades peaksid kandma mantlit.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
